Minu rekord sündis Moldova pealinnas Chishinau´s. Juhtus nii, et selles linnas toimus 15.-19. maini 7. dokumentaalfilmide festival CRONOGRAF ning minu hiljuti valminud dokfilm "Aljoša" osales selle festivali rahvusvahelises võistlusprogrammis.
Festivali programm oli äärmiselt huvitav, sest Eestis ei ole just väga palju võimalusi näha dokfilme mis tehtud Rumeenias või Serbias. Muidugi sundis see mind rohkem kinosaalis istuma kui jala käima. Õnneks oli hotell, kus peatusin, 25 minutilise jalutuskäigu kaugusel festivalikinost. Nii oli mul siiski võimalus jalutamiseks, kuigi festivali korraldajad olid igal hommikul valmis mulle auto järele saatma. Eelistasin kõndida, sest selle juures tunned sa tegelikku eluolu, koos helide ja lõhnadega ja see oli piisavalt värvikas. Kellel võimalust on, siis soovitan, otselennud Chishinau´sse väljuvad Riiast ja Vilniusest.
Aga rekordist. See sündis tegelikult üsna lihtsalt ja ma olen enam kui veendunud, et ilma sammumõõtjata olen ma oluliselt rohkem ühe päeva jooksul kõndinud kui pühapäeval, 18. mail. Minu 3-tunnise teekonna olulisemad vaatamisväärsused olid tohult suur Suure Isamaasõja Kangelastele pühendatud memoriaal, kus leegitses igavene tuli ja mida valvas auvahtkond. Järgmiseks jalutuskäik kohalikul kalmistul, kus üllatas meeletu hulk lihtsatest helesiniseks värvitud raudtorudest hauariste ja lõpuks pudi-padi turg, kust ostsin endale päikeseprillid, sest päike oli erakordselt ere. Linnapargis oli lõbus vanamehi kes müüsid tuvisid ja kuskeset päeva mängis nii-umbes 15-liikmeline orkester ja umbes sadakond vanemat inimest tantsisid. Seejärel üks teine turg, mis meenutab kunagi Tallinnas tegutsenud Kadaka turgu, ainult et sealne oli ilmselt kümneid kordi suurem.
Tundub, et kõik müüvad kõike. Moldova lei kurss on peaegu sama mis Eesti kroon. Bensiin maksab näiteks 13 leid liiter, jäätis 4 leid, pudel õlut 7-8 leid.
Nii need sammud tulid. Kahju et 20 000 kätte ei saanud, aga julgustust sain küll juurde, et järgmisel korral see ümmargune number kätte saada.
Kirjutas Meelis Muhu
