Laske pereemad välja kõndima!

Kui saabub vaba päev, kõnnin mina rõõmsalt ringi ja nädalavahetuse sammude arv tõuseb hüppeliselt. Minu kolleeg aga pühendub vabadel päevadel kodu korrashoidmisele ja aiatöödele. "Õhtuks olen nii väsinud, et enam trenni küll ei jaksa minna. Aga samme nende majapidamistöödega eriti ei kogune,"kurvastab oma sammude graafikut jälgiv kolleeg. Teada on, et kodutööd ei anna sama efekti nagu kiire kõnd, tants või regulaarne treening. Siit sõnum kõikidele pereinimestele: andke oma kaaslastele võimalus minna trenni või kõndima ning nad on oluliselt tervemad ja rõõmsamad või veel parem, tehke seda koos!

Kirjutas Tiina

Kuidas ma rekordi tegin ehk 19577 sammu moldovlastega võidu

Minu rekord sündis Moldova pealinnas Chishinau´s. Juhtus nii, et selles linnas toimus 15.-19. maini 7. dokumentaalfilmide festival CRONOGRAF ning minu hiljuti valminud dokfilm "Aljoša" osales selle festivali rahvusvahelises võistlusprogrammis.

Festivali programm oli äärmiselt huvitav, sest Eestis ei ole just väga palju võimalusi näha dokfilme mis tehtud Rumeenias või Serbias. Muidugi sundis see mind rohkem kinosaalis istuma kui jala käima. Õnneks oli hotell, kus peatusin, 25 minutilise jalutuskäigu kaugusel festivalikinost. Nii oli mul siiski võimalus jalutamiseks, kuigi festivali korraldajad olid igal hommikul valmis mulle auto järele saatma. Eelistasin kõndida, sest selle juures tunned sa tegelikku eluolu, koos helide ja lõhnadega ja see oli piisavalt värvikas. Kellel võimalust on, siis soovitan, otselennud Chishinau´sse väljuvad Riiast ja Vilniusest.

Aga rekordist. See sündis tegelikult üsna lihtsalt ja ma olen enam kui veendunud, et ilma sammumõõtjata olen ma oluliselt rohkem ühe päeva jooksul kõndinud kui pühapäeval, 18. mail. Minu 3-tunnise teekonna olulisemad vaatamisväärsused olid tohult suur Suure Isamaasõja Kangelastele pühendatud memoriaal, kus leegitses igavene tuli ja mida valvas auvahtkond. Järgmiseks jalutuskäik kohalikul kalmistul, kus üllatas meeletu hulk lihtsatest helesiniseks värvitud raudtorudest hauariste ja lõpuks pudi-padi turg, kust ostsin endale päikeseprillid, sest päike oli erakordselt ere. Linnapargis oli lõbus vanamehi kes müüsid tuvisid ja kuskeset päeva mängis nii-umbes 15-liikmeline orkester ja umbes sadakond vanemat inimest tantsisid. Seejärel üks teine turg, mis meenutab kunagi Tallinnas tegutsenud Kadaka turgu, ainult et sealne oli ilmselt kümneid kordi suurem.

Tundub, et kõik müüvad kõike. Moldova lei kurss on peaegu sama mis Eesti kroon. Bensiin maksab näiteks 13 leid liiter, jäätis 4 leid, pudel õlut 7-8 leid.

Nii need sammud tulid. Kahju et 20 000 kätte ei saanud, aga julgustust sain küll juurde, et järgmisel korral see ümmargune number kätte saada.

Kirjutas Meelis Muhu

Tugitoolisport annab petliku tunde!

Jälgisin terve nädalavahetuse spordivõistlusi. Selline tunne oli kogu aeg, et pingutan ise ka. Lausa tundus, et oleks käinud nagu trennis. Aga sammulugeja tõi mind maa peale kiiresti tagasi. Päev juba õhtule jõudmas, kuid näit ikka paari tuhande peal. Ja siis läks juba kiiremaks kõndimiseks.

Siit soovitus kõikidele tugitoolisportlastele: liigutage end ikka ise ka või nagu ütleb Kultuuriministeerium koos koostööpartneritega: ära ole topis. liiguta! :-)

Ja külastage ka pildil oleva topise blogi.

kirjutas: Tiina Beljaeva

Tele2 võistkond "Milleks käia rohkem?"

Meie tiimi kuulub 10 vähem või rohkem liikumishuvilist telekakslast.Enamik meist on olnud siiani paadunud ja veendunud autokasutajad ning autost loobumine raske ja keeruline. Seepärast peame liikumiseks uusi trajektoore otsima ja õhtud spordile pühendama. Tiimis on usinaid jooksjaid nagu Andres ja Ülle, kelle sammu pagas tuleb jooksu-kilomeetreid läbides. Indrek, kellele meeldib lõunapause veeta fotoaparaadiga mööda kauneid ja vähemkauneid kohti jalutades, tööle ja koju sõidab ta rongiga ning käib jala. Katrin ja Triin käivad tööl autoga, see eest aga punnitavad õhtuti musklit bodypumpis ja teevad tundidepikkuseid kepikõnni tuure Pirita metsades. Andra ja Reilika käivad tööle ja koju ainult jala (vähemalt praegu). Andra üritab õhtuti lisa samme "teenida", kas rattaga sõites või erinevaid trenne tehes. Kristjan ja Michael on rattaässad, kes teevad õhtuti kiiremaid ringe jalgratta seljas. Kohe-kohe peaksid nad rattaga tööl käima hakkama. Hetkel ootavad soojemaid ilmasid. Ines aga armastab ratsutada (tema on meil hobustesse lausa armunud), rulluisutada ja rattaga sõita. Kõva võhm kulub ka lastega kantseldamise peale.
Pingutame kõvasti ja anname endast parima. Käimine on mõnus:)

Kultuuriministeeriumi võistkond “Kultuuriministeerium”

Kultuuriministeeriumi vapras ja sportlikus seltskonnas on viis liiget - Tiina, Malle, Katrin, Tõnu ja Meelis. Tööajal ametnikud, töövälisel ajal vesiaeroobikatreener, võimleja, laulutüdruk, spordimees ja filmimees. Kuigi me oleme kõik riigiametnikud, ei ole me tüüpilised arvuti taga istujad-nokitsejad.
Tõnu on asekantsler spordi vallas, rahvapäraselt midagi spordiministri taolist. Ta armastab korvpalli mängida, rattaga sõita ja niisamagi liigub ta päris palju maja peal ringi. Kui palju täpselt, see selgub juba lähemal vaatlusel.
Meelis on kinonõunik. Mitte keegi ei tea, kui palju samme ta päevas teeb. Äsja valmis tema dokumentaalfilm “Aljoša”. Tegelikult armastab ka Meelis ennast liigutada, aga kogu aeg on tal kohutavalt palju paberitööd ja muid tegemisi.
Malle on maadluskuulsuse Englase tütar. Aitab spordirahvast lahkesti kõikides muredes ja talle meeldib võimelda. Jala käib ta ka meelsasti.
Katrin on pressiesindaja. Ta on terava taibuga, teeb väga paljusi asju ja teeb neid hästi. Eriti hästi oskab ta laulda.
Tiina on hinges sportlane. Ta püüab igal võimalusel liikuda. Vabal ajal annab ta vesiaeroobika trenne, võimalusel sukeldub ja hulgub metsades. Talle meeldib väga jala käia.
"Käi jala!" aktsiooni käigus proovime iga päev järjest rohkem jala käia ja juba saavutatud tippmarke seljatada. Ja mis peamine - ärgitada teisigi rohkem liikuma!

Vain & Partnerid võistkond "Kand ja varvas"

Põhiliselt sisekoolituste ja konsulteerimisele spetsialiseerunud Vain & Partnerid on enamikule eestlastest teada kui Peep Vainu suurkoolituste firma. Vain & Partneritest osaleb „Käi jala“ võsitlusel lausa kaks meeskonda, kellest meeskond Kand ja Varvas esindab läbilõiget ettevõtte võtmefiguuridest.
Meeskonna kapten, büroo- ja suurkoolituste projektijuht Kristel Tammemägi hoiab suhteid koostööpartneritega, organiseerib Vain & Partnerite suurkoolitusi, hoolitseb kontori majapidamise ning korraldusliku poole eest. Kõnnib väga palju ja on absoluutselt kogu aeg jooksus.
Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere on alles hiljuti saanud keskkonnateadlikuks inimeseks ja käib nüüd rongiga Kivimäelt tööl. Ta väidab, et autost loobumise tagajärjel on tema maailmapilt kaunis tuntavalt avardunud. Lubas homse koolitamise käigus tehtud sammud eraldi üles märkida.
Valeria Štolf on koolitusprojektide juht, kel nädalas mitmel korral klientidega kohtumised. Valerial on eesmärk võtta juuli lõpuks kaalust alla 10 kilo. Eesmärgi saavutamiseks teeb ränki pingutusi, minnes teinekord kesklinnast koju Peetrkülasse jalgsi. Tegelikult on Valerial istuv tööviis :).
Koolitaja Peep Vain kirjutab praegu raamatut. Hoiab end nii vaimselt kui ka füüsiliselt vormis lugedes raamatuid ja käies iga päev jooksmas.
Urmas Purdel on Vain & Partnerites mitmeid ülesandeid – ta koolitab, tegeleb suurprojektidega ning õpetab koolitusprojektide juhte paremini müüma. Urmas kõnnib päris palju, tema sõnul on käimine kui meditatiivne protsess. Enamus telefonikõnesid teeb Urmas käies ja enamus Urmase suuri otsuseid sünnib käies.